Viinapuu Zilga. Viinapuu. Zilga. Vitis vinifera. Zilga on Eesti oludes külmakindel siniste, vahakirmega kaetud marjadega hübriidne lauaviinamarjasort. Külmakindla sordina kasvatatakse Zilgat nii Põhja-Euroopas, Venemaal kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis talvituvad Zilga täiskasvanud taimed katmata, taludes külma kuni –35 °C.

Viinapuu Zilga on algajale aednikule parim viinapuu sort. Tegemist on avamaasordiga, millele sobib täispäikeseline kasvukoht. Kasvab kõikidel aiamuldadel, kuid eelistab parasniiskeid muldi. Marjad on sinist värvi, väiksemad, ümmargused, veidi sültja sisuga ja mõnusalt magushapud. Kobar on ümar ja tihe. Võrsed valmivad hästi.

Ei tällä hetkellä myynnissä. Satoisa ja talvenkestävä viinirypäle! Tarhaojukkaviini ´Zilga´ on voimakaskasvuinen ja talvenkestävä viiniköynnös. Sinililojen rypäleiden herkullinen maku muistuttaa mustikkaa. Viinapuu, Zilga Loe edasi Vaikimisi järjestus Järjesta populaarsuse alusel Järjesta keskmise hinnangu järgi Järjesta uudsuse alusel Järjesta hinna alusel: odavamast kallimani Järjesta hinna alusel: kallimast odavamani 1.

Põõsas: annab saaki ka ilma kujunduslõikuseta. Sobib hästi vertikaalhaljastusse oma dekoratiivse "Zilga" rahvusvahelises viinapuusortide kataloogis VIVC (inglise keeles) Pärit leheküljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Zilga&oldid=5387245 " Kategooria : Viinapuu kasvukohale vastavad sordid ja tehnoloogiate arendamine. 2017.a. oli ettevalmistav aasta, mil sügisel katsetati katteid saagi valmimise mõjutamiseks ja alustati ka talvekatete mõju uurimist. Selleks kasutati erinevaid katmisviise nii vanematel kui ka noorematel taimedel erinevates tingimustes.

4,06 €. 15. 65.

Viiniköynnös 'Zilga' on reheväkasvuinen ja talvenkestävä lajike. Sinisiä, makeita rypäleitä köynnös tuottaa runsaasti, kunhan sitä on leikattu säännöllisesti,

Seda lätlaste aretatud sorti ei pea talvel katma ja ta elab üle isegi üle −30° külma. Sooja lõunaseina äärde võib istutada ka näiteks ’Hasanski Sladki’, ’Kuzminski Sinii’, ’Sukribe’, ’Dovga’ ja ’Rondo’, viimane on perspektiivikas veinimari. Viinapuu vanematel okstel külmakindlus suureneb. Mitmed sordid on hea talvekindlusega, näiteks Tartu piirkonnas saab katmata kasvatada Lätist pärit sorti ’Zilga’ ja Venemaalt ’Hasanski sladki’ jt.

8 nov. 2010 Roogoja talu peremees Taavi Kivistik näitab, kuidas lõigata viinapuud.

Viinapuu.

Agne Tamm 09.
Folktandvården varberg akut

Valmimisaeg viljadel juuli algus kuni keskpaik.

Ka väetamise koha pealt tuleks hoiduda.
Entrepreneur personality

erik hjalmarsson hockey
sydsvenska handelskammaren tidning
resmal sverige sommar
lumen test
aktierekommendationer

Viinapuu 'Zilga' 16.august 2012 Vitis 'Zilga' Talvekindel sort. Marjad valmivad septembri keskel. Powered by Create your own unique website with customizable

Vene Bulgaaria koostöö. Liknande produkter. Sukribe.

Ambassador lon
gubbängen skola

Aroonia. Valge sõstar, ´Valko´. Punane sõstar, ´Jonkeer van Tets´. ´Viksnes´. Karusmari, ´Hinnonmäe Punane´. Viinapuu Zilga, Zilga. Söödav kuslapuu

Zilga on laialt levinud, kuigi igaühele ta oma veidi sültja sisu poolest ei pruugi meeldida. Zilga on varase ja rohke saagiga ning külmakindlaim järgnevaist sortidest (peab vasu kuni -35ºC), seega ei vaja talveks katmist. Zilga kevadine areng on varajane, mistõttu võib ta kahjustuda öökülmadega. Avaleht / Õuetaimed / Marjakultuurid / Viinapuud / Viinapuu ‘Zilga’ C4 30-50 Põhja-viinapuu (Vitis labrusca) hübriidid (näiteks ‘Zilga’) kipuvad paepealsetel leeliselistel muldadel rauapuudusse jääma, seal tuleks mullale neutraliseerimata turba lisamine kasuks. Istutusauk tuleks kaevata oluliselt sügavam kui taime juurepall, eriti kui on tegemist viletsa ja kivise mullaga. Kuna viinapuu saab alati talveks kinni katta, ei ole tegelikult olulist vahet, kas sort talub kahjustusteta –20° või –28º, korraliku saagi saamiseks vajab ta ikkagi talvekatet.

-25C. Kasvuhoonesse. Vene Bulgaaria koostöö. Liknande produkter. Sukribe. Från 8,00 €. Se produkt · Zilga. Från 8,00 €. Se produkt · Kosmonavt. Från 8,00 €.

"Zilga" on Eesti oludes külmakindel siniste, vahakirmega kaetud marjadega hübriidne lauaviinamarjasort. Sordi aretas 1964. aastal Lätis viinamarjakasvataja Pauls Sukatniks sortide "Smugljanka" (Vitis vinifera x Vitis amurensis e amuuri viinapuu), "Jubilei Novgoroda" ja "Dvietes Zila" (Vitis labrusca e põhja-viinapuu) ristandina. Viinapuu talvitub hästi -26 ℃. Aretusmaa on Venemaa. "Bianca" Mari on roheline 3 g. Marjatari on 100-150 g ning valmib septembris.

Ett extra plus… Виноград "Зилга" (Vitis 'Zilga' Финляндия) -25C. Kasvuhoonesse.